Õpiabi on koolipoolne esmane tugi 1. – 4. klassi õpilasele, et toetada klassiõppes toimetulekut ning eeldatavate õpitulemuste saavutamist. Õpe väikestes rühmades (2-6 õpilast) toimub paralleelselt klassi tundidega ning tavaliselt sama aine tunni ajal, kus raskusi täheldatakse. Sisuliselt jaguneb õpiabi kaheks:

  • Logopeediline õpiabi (2t/nädalas) – vajalik õpilastele, kelle suuline ja kirjalik kõne arenevad aeglasemalt ja raskendatult. Põhieesmärk on toetada eelkõige nende kirjaliku ja/või suulise kõne külgede arengut, millest otseselt sõltub õpiedukus (õigekiri, lugemine, väljendusoskus, loetu ja kuuldu mõistmine). Häälduspuuded võiksid eeldatavalt olla kõrvaldatud koolieelses eas.
  • Matemaatika õpiabi (1t/nädalas) – kinnistatakse klassis õpitavat teemat, arendatakse taju, mälu, mõtlemist ja tähelepanu, samuti oskust keskenduda, kohaneda ja ümber lülituda.

Õpiabi võib olla ajutine meede üheks trimestriks, kuid vastavalt vajadusele rakendatav kuni 4. klassi lõpuni 1 – 3 tundi nädalas. 4. klassil on õpiabi lisatundidena. Õpiabitundides on olulisel kohal õpioskuste kujundamine. Vahel on õpiabi vajalik õpilasele, kellel on väga head võimed, kuid raskusi keskendumisel, enesekontrollil ning ta vajab tavapärasest enam individuaalset juhendamist ja erimetoodilist lähenemist. Õppe planeerimisel teeb õpiabiõpetaja koostööd aineõpetajaga.

1. klassi õpiabi vajavad õpilased selgitatakse välja septembri kuu jooksul lähtudes eripedagoog-logopeedi esmasest uuringust, infost koolivalmiduskaardil, klassiõpetaja märkamistest (lisaks info lapsevanemalt, eelkooliõpetajalt, tervisekaardilt, tunni vaatlusest).

1.– 4. klassi õpiabi vajavad õpilased selgitatakse välja eelmise õppeaasta lõpul diagnoosetteütluse, lugemisoskuse, matemaatika baasoskuste uurimise ning aineõpetaja ettepanekute põhjal. Vajadusel täpsustatakse uuringuid septembris.

Õpiabi osutamiseks on vajalik lapsevanema kirjalik nõusolek. Rühmast väljaarvamisest teatab õpiabirühma õpetaja vanemat eKooli kaudu. Iga õpiabi õpilase kohta on avatud õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart. Õpiabi saava lapse vanem on oodatud koostööle õpiabiõpetajaga.

Nõustamiskomisjoni soovituse ning lapsevanema nõusolekuga rakendatav tugimeede õpilastele, kelle sobib õpe struktureeritud võimalikult väheste samaaegsete stiimulitega õpikeskkonnas ning kes vajavad eakohasest enam individuaalse abi ning erimetoodilist õpetust. Vastavalt õpilase vajadustele ning kooli võimalustele õpitakse osa õppeainetest eraldi väikeklassis, kuid eesmärk on integreerida õpilane õppeaine kaupa oma põhiklassi juurde.

Tegemist on 4. – 9. klassi hariduslike erivajadustega õpilaste õppimist toetava tugimeetmega. Väikerühma õpetajateks on kooli aineõpetajad, kes viivad läbi rühmatunde matemaatikas,  eesti keeles, kirjanduses. Väikerühma kuulub 2 – 7 (erandjuhul 9) sama klassi õpilast erinevatest paralleelidest. Kool saab rakendada väikerühmas õpet nõustamiskomisjoni soovitusel ning vanema nõusolekul. Erandjuhul saab väikerühma õppes osaleda õpilane, kellel on uuringud pooleli või kui rühmas on vaba koht olemas. Väikerühmas õpet võib kasutada ka ajutiste õpiraskuste ületamiseks (vaba koha olemasolul).

Väikerühmas eesmärgistatakse ja korraldatakse õppetöö õpilaste eeldustest lähtuvalt pidades sihiks klassi eeldatavate õpitulemuste saavutamist. Olulisel kohal on õpioskuste kujundamine. Õppetöö on individualiseeritud, materjali esitatakse raskusastmete kaupa, kasutatakse õpilasele sobivaid meetodeid, õpistiili, õpetatakse enesekontrolli, abivahendite koostamist ja kasutamist, meeldejätmisstrateegiaid jt erimetoodilisi võtteid. Vajadusel võib teha väikerühma õpilasele erisus arvestuslike ja tasemetööde sooritamisel:

1) lisaaega kuni 12 minutit ühe õppetunni kohta;
2) kasutada puhkepausi kuni 8 minutit ühe õppetunni kohta;
3) kasutada õpiraskustega õpilasel täiendavaid õppevahendeid (sõnaraamatud, oma koostatud reeglite vihik/abivahend);
4) selgitada õpiraskustega õpilasele töökorraldusi ning ülesannete teksti täpsemalt ja põhjalikumalt ka töö käigus.

Järjepidevat õpiabi saanud õpilane saab vajadusel kasutada samu eritingimusi tasemetöödel ning 9. kl lõpueksamil.

Õpiraskustega õpilase õpitulemusi võib vähendada või asendada võrreldes „Põhikooli riiklikus õppekavas“ sätestatud taotletavate õpitulemustega ainult nõustamiskomisjoni soovitusel ning vanema nõusolekul. Sel puhul võib ühtse põhikooli lõpueksami asemel sooritada koolieksami. Kool lähtub eksami vormi määramisel ja eksamitöö sisu koostamisel õpilase individuaalses õppekavas sätestatust.

Individuaalne õppekava (IÕK) on hariduslike erivajadustega õpilaste jaoks koostatud õppekava, mis loob õpilasele tingimused jõukohaseks õppimiseks ja arenemiseks. IÕK osutub vajalikuks, kui lapse õpivõimekuse või käitumise erinevus õpperühmas on nii suur, et õpetamine vajab individuaalset tegevust ja/või õpetamisel osutub vajalikuks täiendavate ressursside rakendamine. IÕK koostamise aluseks on põhikooli riiklik õppekava. IÕKs esitatakse klassi töökavaga võrreldes õpilase kognitiivse arengu tasemest lähtuvalt ühe või mitme pädevuse osas vähendatud või kõrgendatud nõuded.

Kooli otsusel on rakendatavad:

Individuaalne käitumise tugikava on haridusliku erivajadusega õpilase jaoks koostatud kirjalik kokkulepe, mis loob õpilasele tingimused käitumuslike probleemide ületamiseks ja sotsiaalsete oskuste arendamiseks.

IÕK ajutiste õpiraskuste ületamiseks (sh pikaajaline puudumine koolist, „puudulik“ või „nõrk“ trimestri hinne).

IÕK kooli ettepanekul, milles võib sõltuvalt õpilase hariduslikust erivajadusest teha muudatusi või kohandusi õppeajas, õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes. Kui ainekavas tehakse muutusi, võetakse aluseks ainealased teadmised ja oskused jälgides tuumikteadmisi, ilma milleta ei saa õpilane liikuda järgmisse klassi ega kooliastmesse.

Muukeelsete õpilaste paindlikku lülitumist õppetöösse toetav IÕK, milles lähtutakse õpilase õppekeele oskuse tasemest, ainealastest teadmistest, üldistest teadmistest.

Valdkonnaandekatele lastele koostatud IÕK-s on võimalikud erisused õppekorralduses ning õppesisus. Võimalusel saab õpilane täiendavat juhendamist aineõpetajate või teiste vastava valdkonna spetsialistide poolt.

Tugimeede on mõeldud muukeelsetele õpilastele omandamaks eesti keele oskust. Tunnid toimuvad vanusele ja keeleoskusele sobivas õpperühmas 2 kuni 4 tundi nädalas paralleelselt teiste ainetundidega.  Vajadusel nõustab keeleõpetaja aineõpetajaid ja lapsevanemaid, et toetada õpilaste kaasamist kooliellu.

Õpilaste puhul, kes on vähem kui kuus aastat õppinud eestikeelses põhikoolis korraldatakse vanema nõusolekul eesti keele õpet „Eesti keel teise keelena” ainekava alusel.

Eestis vähem kui kolm aastat elanud õpilase puhul võib õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema taotlusel loobuda B-võõrkeele õppest.

Andekaid ja silmapaistvaid õpilasi julgustatakse iseseisvalt õppima, arendatakse paindlikku mõtlemist, olema koostööaldis. Tundides rakendab õpetaja diferentseeritud õpet, julgustab õpilasi välja tooma oma ideid, ettepanekuid ja alternatiivseid lahendusi.

Õpilaste motiveerimiseks lähtub õpetaja õpilase tugevatest külgedest ja huvist. Laseb teha valikuid, osaleda õppe eesmärgistamises, tunnustab õpilase jõupingutusi, orienteerub eelkõige protsessile, mitte tulemusele. Õpetaja püüab mõista õpilase tundeid ning on avatud suhtlemisega. Ta loob õhustiku, mis annab kindlustunde ja eduelamuse.

Õppe ja kasvatustöös kasutatakse andekate toetamiseks järgmiseid võimalusi:

  • õpilaste kaasamine kooli ühistegevuste ettevalmistamisse ja läbiviimisse.
  • õpe kiirendatud tempos (vältida rutiinset kordamist);
  • individuaalne õppekava mõnes aines või mingil perioodil;
  • õpe tasemerühmades (II ja III kooliastmes);
  • lisaülesanded, uurimistööd;
  • esitluste/esinemise võimaldamine koolis ja väljaspool kooli;
  • aine- ja huviringides õppe toetamine;
  • õpilase suunamine ja toetamine osalema konkurssidel, õpilasüritustel, võistlustel, vabariiklikel või rahvusvahelistel aineolümpiaadidel;

Vanema soovil

Lapsevanema soovil võib rakendada õpilasele koduõpet. Lapsevanem esitab koolile vastava taotluse, kus on välja toodud koduõppele viimise põhjused ja andmed isiku kohta, kes hakkab last õpetama. Koduõpet korraldab ja finantseerib vanem, kes vastutab ka õpitulemuste saavutamise eest.

Õpilasele vanema taotlusel koduõppe rakendamise otsuse teeb kooli õppenõukogu üldjuhul õppeaasta või poolaasta alguses.

Terviseprobleemide tõttu

Koduõpet tervislikel põhjustel rakendab kool vanema taotlusel ja nõustamiskomisjoni soovitusel. Tervislikel põhjustel koduõppel olevale õpilasele koostatakse individuaalne õppekava. Koolipoolne juhendatud õpe toimub vähemalt 8 õppetunni ulatuses ühes nädalas. Kool seab õpilasele sisse eKooli päeviku, kuhu õpetajad märgivad õpingu toimumise kuupäeva, tundide arvu, sisu ja koduülesanded, hinded või sõnalised hinnangud.