- Erasmus+ projekt “Learning for the future”
- Kaasava hariduse täiendkoolituse programm
- Erasmus+ projekt “Learning for the future”
- KIK 2020-21 õppekäigud
- Koos on kõik võimalik (Together we can)
- KIK 2019-20 õppekäigud
- 1.-5. klasside talukülastused (PRIA)
- Meeskonna coachiv juhtimine Hansa koolis
- Coachiv juhtimine Tartu Hansa Koolis
- Hansa liikumistunnid 1.klassidele
- KIK 2017-18 õppekäigud
- “Igaühel oma pill” ehk “Ei pilli ma, vaid mängin pilli ma”
- Hansanädal IV
- 100 küsimust ja vastust Eesti ajaloost
- Minu asja lugu
- Tartu Hansa Kooli juhtrühma (juhtkond koos tugimeeskonnaga) väärtuste ja visiooni ühtlustamine koos õppides
- Hansapäevad 3
Tartu Hansa Kool võõrustas Erasmus+ projekti “Learning for the future” raames väliskülalisi 21.02 – 25.02 2022. Väliskülalised olid õpetajad ja õpilasedi Hollandist, Portugalist, Hispaaniast, Türgist ja Rumeeniast. Üheskoos tegeleti tuleviku õppimise teemaga nagu näiteks erinevad äpid ja võimalused, mida need pakuvad, et rikastada igapäevast õppetööd. Hansa kooli õpetajad viisid läbi töötubasid, kus kasutati äppe ja keskkondi: Loquiz, Mentimeter, Prezi, Veescope, Quizz aga ka juba tuttavaid keskkondi, nt Powerpoint. Arutleti teemal “21. sajandi õppija ja oskused, mida tulevikus vaja on”.
Eriti pakkus külalistele huvi Hansa kooli avatud õpperuum, kus osalesime 5.klasside matemaatika tunnis ning Hansa kooli õpetajad tutvustasid avatud õpperuumi õpetamise ja õppimise meetodeid. Avatud õpperuumi kasutasime Rakett69 laagri töötubade läbiviimiseks väliskülalistele, mis andis võimaluse näidata selle õpperuumi erinevaid kasutusvõimalusi. Hollandi kooli Dukdalf direktori Henk Frenkeni ja Hansa kooli direktori Liina Karolin-Salu eestvedamisel tekkis spontaanne arutelu “Milline võiks olla tuleviku õppimisele suunatud koolimaja?”, millest tekkis mitmeid huvitavaid mõtteid.
Lisaks õppetööle käisid välisõpetajad ja -õpilased Eesti Rahva Muuseumis, kus giid andis suurepärase ülevaate Eesti rahva ajaloost, külastati Eesti Spordimuuseumi “Käed külge!” näitust ning loomulikult uuriti AHHAA keskuse näitust gravitatsioonist.
Õpilastele kõige meeldejäävamad olid Eesti Spordimuuseum, AHHAA keskus ja muidugi taaskohtumine siinsete sõpradega.
Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut ja Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut on Norra ja EMP projekti „Developing and enhancing the teaching quality of inclusive education curriculum“ raames välja töötanud kaasava hariduse teemalise täienduskoolituse programmi, mille eesmärgiks on toetada koole kaasava hariduskorralduse rakendamisel nii kooli kui klassiruumi tasandil. Programmis osales Tartu Hansa Koolist 5 õpetajat, tugimeeskonna liige ja juhtkonna liige. Koolituse käigus valmis lõputöö “Rühmatöö (meeskonnatöö) oskuste arendamine 7. klassi õpilaste näitel”.
Tartu Hansa Koolis rakendatakse II kooliastmes alates 2015. aastast paralleelselt traditsioonilist ja avatud õpperuumi metoodikat. Erinevatest allikatest jõudis uurimisrühmani info, et avatud õpperuumis on probleeme rühmatööde tegemisel. Probleemi põhjuseks peeti avatud õpiala ja temporühmi. Teema pakkus uurimisrühmale huvi. Sooviti jõuda arusaamani, kas tegemist on õppeala metoodikast tulenevate või õpperühma tüübiga seotud probleemidega ja kuidas saaks neid lahendada.
Esimese uuringu osana viidi läbi küsitlus 6. klassi õpilaste seas Google Forms keskkonnas, kus uuriti avatud õppealal toimuvate ainete õpetamist klassipõhistes gruppides ja temporühmades.
Seejärel viidi läbi võrdluseks sama küsitlus klassikalises õpikeskkonnas klassipõhistes gruppides õpetatavas aines ja neljas temporühmas toimuvas õppeaines. Kaasasime Tartu Hansa Kooli õpetajad, et leida erinevaid lahendusi küsimusele: “Kuidas õppijate esinemisjulgust parandada”. Uurimisrühm viis läbi rühmatöö katsetusi ning nende kogemuste põhjal jõuti järeldusele, et oleks vaja kogu koolile ühtset rühmatöö juhendit.
Uurimisrühma liikmed katsetasid koostatud rühmatöö juhendit erinevates klassides ja õppeainetes. Ühtne rühmatöö juhend toetab õpilast õppeprotsessis. Rühmatöö juhend
Tartu Hansa Kool on “Erasmus+ KA2 koolidevaheline strateegiline koostöö” programmi raames saanud toetust 24 820 eurot. Projekti on kaasatud kuus riiki – Holland , Türgi, Hispaania, Eesti, Portugal, Rumeenia. Strateegilise koostöö projektid on unikaalne võimalus arendada ja jagada uuenduslikke praktikaid ning tõsta noortevaldkonnas tehtava töö kvaliteeti.
Projekti kestvus 01.09.2020 – 31.08.2022
Projekti elluviimiseks on kolm peamist motivatsiooniallikat.
Peamine, viimase kahe aasta jooksul on õpetajad täheldanud erinevust erinevate õppijate oskustasemete ja õppija autonoomia ning õppestrateegiate osas, millest saab järeldada, et õpilastel on õppimisel madal autonoomia tase. Oleme püüdnud aidata õpilastel saada iseseisvateks õppijateks, kes on iseseisvad, ennast juhtivad, motiveeritud ja teevad koostööd (21. sajandi oskused). Meie eesmärk on leida probleemile lahendusi koostöös teiste Euroopa riikidega. Kuna ühe kooli eelarve ei võimalda piisavalt mahukat probleemiga tegelemist, oleme otsustanud viia Erasmuse projektiga rahvusvahelistele mõõtmetele.
Teine motivatsiooniallikas on: soovime entusiastlikult hõlbustada oma põhikooliõpilastel suhelda erinevate Euroopa riikide õpilastega, jagades ideid ja kogemusi õppekavavaheliste tegevuste kaudu, mis toetavad õpilaste ennast juhtivat õpet ning julgustavad neid võõrkeelt kasutama väljaspool klassiruumi.
Kolmas motivatsiooniallikas: usume, et kollektiivse identiteedi kasvatamine noortel õppijatel kultuuripärandi õpetamise kaudu on nende autonoomse õppimise pikaajaliseks arenguks väga oluline. Õpilaste tutvustamine kultuuriväärtustega loomingulise kogemusliku õppimise kaudu on selles Euroopa kultuuridevahelises kontekstis haridusprotsessi kõigi sidusrühmade jaoks suurepärane katalüsaator. Euroopa kodakondsuse mõiste võib tekkida osalevate riikide kultuurilise identiteedi sünteesi kaudu.
Kõik osalevad õpilased ja õpetajad
– tutvuvad erinevate digikeskkondadega (nt eTwinning, google docs jne)
– ettekanded ja esitlused innovatiivse kooli teemal
– koostöö arendamine lapsevanemate ja kooli vahel
– õpilaste ja õpetajate keeloskuse arendamine
Tulemused:
– Rahvusvahelisel tasandil on koolid jaganud kogemusi erinevatest meetoditest, kuidas suurendada õpilaste autonoomsust õppimisel
– õpetajad on saanud rahvusvahelisi kontakte oma kolleegide hulgas, jagatakse omavahelisi teadmisi ja kogemusi
– õpilaste ja õpetajate empaatiavõime erinevate kultuuride ja rahvaste suhtes on kõrgem
– koostöö kooli ja lapsevanemate vahel on tihedam ja produktiivsem
– lapsevanemad on teadlikumad kooliastemete vaheldumisel erinevatest aspektidest
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetab taaskord Hansa kooli õpilaste õppekäikusid loodusesse 2020-21 õppeaastal, projekti eelarve 8107 eurot.
Õpilased omandavad koolitunnis õppekava alusel teoreetilised teadmised keskkonnast, meid ümbritsevast loodusest, selle iseärasustest. Õppekäikudel saavad lapsed ka praktiliselt näha-kogeda-käed külge lüüa ning seeläbi kinnistada tundides omandatud teoreetilised teadmised.
Oluline on noortes kujundada arusaama, et inimene on osa loodusest, loodus on majanduse ja kultuuri alus ning keskkonnakaitse ja -kasutuse vahel peab valitsema tasakaal.
Projekti eesmärk on toetada tegevusi, mille kaudu õpilased teadvustavad säästva keskkonnakasutuse põhimõtteid, looduse ja inimühiskonna seoseid, looduses toimuvaid protsesse ja elurikkust ning selle hoidmise põhimõtteid.
Klasside kaupa läbivad õpilased järgmised õppekäigud:
1.klassid Peipsi Koostöö Keskuse programm “Kaldapääsuke ja tema sugulased”
2. klassid Wile Farm programm “Alpakast tooteni”
3.klassid Emajõe lodjaseltsi programm “Väikeste viikingite järveretk”
4. klassid OÜ SelgeSiht programm “Tutvumine talumetsaga Viljandimaal”
5. klassid TÜ Muuseum, Tähetornis programm “Atmosfäär meil ja mujal”
6. klassid Peipsi Koostöö Keskuse programm “Vooluveekogud”
7. klassid Endla Looduskeskuse programm “Räätsamatk talvises rabas”
8. klassid Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA programm “Kus on elu säästlikum ja mõistlikum”
9. klassid Vaivara Sinimägede Muuseumi programm “Eesti ainulaadse maastiku – Sinimägede tekkest, iseärasustest ja mõjust ajaloosündmustele”
Noorte varane koolitee poolelijätmine on tugevalt seotud hilisema töötusega, sotsiaalse kõrvalejäämise, vaesusega. Samas on palju põhjuseid, miks noored jätavad haridustee pooleli – isiklikud või perekondlikud põhjused, õpiraskused, rasked majanduslikud põhjused jne.
Tartu Hansa Kool on “Erasmus+ KA2 koolidevaheline strateegiline koostöö” programmi raames saanud toetust 31 910 eurot. Projekti on kaasatud kuus riiki – Holland , Türgi, Hispaania, Eesti, Küpros, Slovakkia. Kõigi projektipartnerite puhul on vajalik hariduse ja sotsiaalpoliitika, noorsootöö ja tervisega seotud näitajate ühine käsitlemine, et muuta olemasolevat süsteemi. Strateegilise koostöö projektid on unikaalne võimalus arendada ja jagada uuenduslikke praktikaid ning tõsta noortevaldkonnas tehtava töö kvaliteeti.
Projekti kestvus 01.09.2019 – 31.08.2022
Projekti eesmärgiks on võidelda noorte ebatervislike eluviisidega koolis ja ka igapäevaselt ning tutvustada noortele tervisliku eluviisi erinevaid aspekte ja tegevusi.
Kõik osalevad õpilased õpivad:
- tervise edendamise ja haiguste vältimise kontseptsioone, tervisekäitumise aspekte;
- isiklikud, inimestevahelised, eluks vajalike oskuste õpe;
- psühholoogilised, mentaalsed, emotsionaalsed ja sotsiaalsed tagajärjed alkoholi, narkootikumide ja teiste psühhotroopsete ja sõltuvust tekitavate ainete tarvitamisel.
Projekti väljundid:
- narkootikumide, sigarettide kasutamise küsimustik, kuidas nendega võidelda;
- rahvuslik ja rahvusvaheline infovoldik erinevatest strateegiatest;
- tervislike toitude retseptiraamat;
- essee kirjutamise võistlus „A road to success“, parimatest töödest tehakse „booklet“ koos esitlustega, mis on CDl;
- CD lugude, esitluste, tervislike eluviiside töötubade salvestused;
- õpilased nädalaks ajaks õpetajaks (erinevad õppeained);
- Transdistsiplinaarsed (ideaalne tulevikutöötaja on T-kujulise kompetentsiga- süvateadmisega vähemalt ühel alal ning oskusega mõista ja omavahel siduda erinevaid distsipliine (komplektne mõtlemine, disainmõtlemine – see tähendab oma oskust visualiseerida ja mudeldada oma töös tarvilikke protsesse ning neid ka arusaadavalt esitleda) õppetunnid, tundide salvestamine;
- kohtumised spetsialistidega;
- flash mob ja näitused;
- koolide partnerluse veebileht.
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetab 2019-2020 õppeaastal Hansa kooli õpilaste õppekäikusid loodusesse, projekti eelarve 8575 eurot.
Klasside kaupa läbivad õpilased järgmised õppekäigud:
1.klassid Peipsi Koostöö Keskuse programm “Kaldapääsuke ja tema sugulased”
2. klassid Wile Farm programm “Alpakast tooteni”
3.klassid Emajõe lodjaseltsi programm “Väikeste viikingite järveretk”
4. klassid MTÜ Eesti Ellujäämisselts programm “Seikluslik ellujäämiskursus looduses”
5. klassid Jääaja Keskuse programm “Eestimaa looduse lugu – jääajajärgne elustiku areng”
6. klassid Peipsi Koostöö Keskuse programm “Pinnavormid ja taimed soodes”
7. klassid Endla Looduskeskuse programm “Räätsamatk talvises rabas”
8. klassid Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA programm “Kus on elu säästlikum ja mõistlikum”
9. klassid Vaivara Sinimägede Muuseumi programm “Eesti ainulaadse maastiku – Sinimägede tekkest, iseärasustest ja mõjust ajaloosündmustele”
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet toetas koolikava kaasneva haridusmeetme raames Tartu Hansa Kooli projekti talukülastused 1.-5. klassidele, mille raames õpilased näevad, mis koht on “talu”, saavad teadmised, mis juhtuks kui talusid enam ei oleks ja on teadlikumad põllumajandus- ja toidusektorist.
Koolikava toetuse eesmärgiks on:
- Suurendada laste puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete tarbimist, edendades seeläbi puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete üldist tarbimist;
- kujundada laste tervislikke toitumisharjumusi;
- tõsta laste teadlikkust põllumajandus- ja toidusektorist.
Tegevused: Talukülastused 1.-5. klasside õpilastele, puu- ja köögivilja degusteerimine 1.-5. klasside õpilastele, arutelu ja praktiline tegevus “Maheköögivili lapse toiduks”.
Tulemused: 1.-5. klasside õpilased on osalenud ühel talukülastuse väljasõidul.
1.-5. klasside õpilased on valmistanud ja degusteerinud smuutisid, värsket puu- või juurvilja salatit, degusteerinud erinevaid kodumaiseid juustusorte.
1.-2. klasside õpilased on rajanud EMÜ Mahekeskuses oma köögivilja/juurvilja/aedviljapeenra ning osalenud arutelus “Maheköögivili lapse toidus”.
SA Innove otsustas toetada Tartu Hansa Kooli projekti “Meeskonna coaching Tartu Hansa Koolis”, mis toetab kooli meeskonnapõhist juhtimist. Tartu Hansa Koolis on hinnatud turvalise motiveeriva keskkonna loomine, meeskonnatöö ja kõikide meeskonna liikmete võrdne kaasamine.
Meeskonna coachingu koolituse eesmärk on saada teoreetiliste teadmiste pagas ning õppida praktilisi meeskonna coachingu tööriistu juhtimaks koolisiseseid meeskondi.
Projekti tulemusel:
- osatakse luua tähenduslikku suhet kõigi meeskonna liikmete vahel;
- osatakse käivitada arendavat dialoogi ja tuua välja meeskonna parimad teadmised;
- teavad osalejad, missuguseid coachingu tehnikaid ja tööriistu kasutada erinevate teemade puhul;
- teavad osalejad, kuidas juhtida tegevusi ja vastutust meeskonnas;
- oskavad läbi viia vähemalt kahte tüüpi meekonna coachingut.
SA Innove on toetanud Tartu Hansa Kooli õpetajatele suunatud projekti “Coachiv juhtimine Tartu Hansa Koolis”. Coachiva juhtimise koolitus Tartu Hansa koolis toetab õpetajate professionaalset arengut kaasava hariduse ning nüüdisaegse õpikäsitluse kontekstis. Meeskonda juhtiv õpetaja on liider ja muutuste suunataja LP-rühma või aineühenduse juhina. Ta oskab kaasata kolleege ning läbi võimsate küsimuste käivitada neis oleva potentsiaali, väärtuslikud kogemused ja uued ideed, mille kaudu leitakse endi keskelt teadmine ja sobivad lahendused muutusterohkes koolielus.
2017. aastal on Tartu Hansa Kooli tegevuskavas prioriteediks digivahendite kasutamine õpilaste ühistegevustes avatud alal ja õues õppe tundides. Eesti Vabariik 100 ürituste raames on eesmärgiks liikumisüritused, mille osas on tähelepanu suunatud just kestvusliikumisele ja igapäevaste liikumisharjumuste kujundamisele. Kahe eelpool nimetatud kooli õppekava prioriteedi arvestamine eeldab suhtlemispädevuste õpetamist, milleta koostegemine ei ole võimalik.
Projekti raames viiakse 1. klassi õpilastele sisse igapäevane õuetund, mida sisustatakse liikumis- ja mängulisi ülesandeid täites. Liikumistundide tegevusteks ülesannete kaardid, millest on võimalik koostada erinevaid liikumisradu, mis koostatakse 8.klassi õpilaste poolt loovtööna ja loovtöö teise osana viiakse läbi ka liikumisüritus raja avamiseks.
Projekti raames luuakse kaks illustreeritud ülesannete komplekti teemadel „Eesti loomad“ ja „ Eesti taimed“. Ülesanne kaardil on liikumisülesanne, mis avatakse QR koodiga ja seal on video 8.kl õpilaste poolt tehtuna. Tartu Hansa Kooli algklasside õpilased saavad uue liikumist ja õppimist siduva võimaluse. Algklasside õpilased teevad koostööd 8.klassi loovtöö tegijatega.
Projekti toetab Tartu LV Haridusosakond.
Õpilased omandavad õppekava järgi koolitunnis väga palju teoreetilisi teadmisi. Tänapäeval võib juhtuda, et linnalapsed ei satu väga tihti loodusesse, et näha ja seostada kogu koolitunnis omandatud materjali ka reaalse eluga. Seetõttu on väga oluline kinnistada klassitunnis õpitut korraldades õpilastele õppekäike, et osaleda ka aktiivõppeprogrammides ja seostada teooria ning praktika. Oluline on, et lapsed omandaksid teadmised ning harjumused, et kujundada keskkonnateadlikke tarbimisharjumusi ning tundma õppida ökoloogilist tasakaalu ja mõtestada looduskaitselist tegevust.
Keskkonnaministeerium on välja toonud, et oluline on õpilasteni viia teadmised loodusväärtustest, nende säilitamisest ja väärtustamisest. Tartu Hansa Kooli arengukavas on kooli põhiväärtusena oluliseks peetud õpilaste eneseteadlikkuse ja ümbritseva väärtustamine.
Läbi keskkonteadlikkust tõstvate õppekäikude saavad kõik Tartu Hansa Kooli õpilased võimaluse õppida elurikkuse vajalikkust misläbi tähtsustavad looduskaitse olulisust elurikkuse kaitsel. Programmid aitavad õpilastel mõista keskkonnasäästliku tarbimise ja jäätmete tekke vähendamist, mille tulemusel muutuvad õpilaste käitumis- ja tarbimisharjumused.
Tartu Hansa Kooli õpilased võtavad 2017-18 õa osa kooliastmete kaupa erinevatest keskkonnaprogrammidest, mis toetavad kooli ainekavades läbitud teemasid. Programmide järgselt teevad õpilased õpitust kokkuvõtted teistele õpilastele esitamiseks (esitlused, plakatid, filmid jne), õpilaste tööd tulevad esitlusele Tartu Hansa Kooli Hansapäevade raames korraldataval loodusnädalal.
- klass – Õuesõppemängud talumaastikul (Pokumaa SA)
- klass – See lummav sipelgariik (Kiidjärve looduskeskus)
- klass – Väikeste viikingite järveretk Emajõel (Emajõe lodjaselts)
- klass – Eesti toidu aastaring talus (Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum)
- klass – Hakkamasaaja looduses (Puhta vee teemapark)
- klass – Põlismetsa otsimas (RMK Sagadi Looduskool)
- klass – Räätsamatk talvises rabas (Endla Looduskeskus)
- klass – Inimmõju rannikukooslustele ja mereelustikule (MTÜ Lahemaa Ökoturism)
- klass – Sinimäed – ainulaadne maastik, mis on mõjutanud ajaloosündmusi (Vaivara Sinimägede Muuseum)
Projekti eesmärgiks on pakkuda õpilastele võimalus lisaks klassitunnis õpitud teoreetilistele teadmistele, võimalus omandada teadmisi viibides reaalselt looduses. Tutvustada õpilastele keskkonnasäästlikku ning ökoloogilise jalajälje vähendamist võimaldavaid käitumisviise. Loodusprogrammid ja konverents on muutumas Hansa kooli traditsiooniks õpilaste keskkonnateadlikkuse arendamisel. Igal järgneval õppeaastal läbib õpilane järgneva astme programmist ja nii kujuneb õpilasel terviklik keskkonnasäästlik maailmapilt.
Projekti toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Tartu Hansa Kooli 1.klasside õpilased on saanud osa esmasest pilliõppest (kuni 6 õpilasega grupiõpe) perioodil okt 2017 – aprill 2018.
Iga laps on saanud tutvuda vähemalt kolme pilliga järgmisest valikust: viiul, kitarr, klaver, akordion. Iga pilli õppeks on õpilaste grupile kavandatud kuus tundi.
Kõik õpilased on tutvunud lähemalt vähemalt kolme pilliga; on omandanud oskuse panna tähele tuttavaid pille nt orkestris; mõistavad hinnata pillimängu ja on kogenud mängurõõmu ning saanud teada, et pillimängimine vajab mängijalt pühendumist.
Projekti kasulikkus prioriteetses valdkonnas:
- Kodanikuaktiivsus (nt EV 100 kingitused) – Projektis osalenud õpilasel on võimalus esineda vanematele õpitud pille tutvustaval kontserdil “Minu pilli lugu”;
- sotsiaalsed oskused (sh koostööoskus) – pillitunnid toimuvad rühmatundidena, mis annavad võimaluse õppida koostööoskusi, kontserdil esinemine annab võimaluse kogeda publikuga suhtlemist, ja väljendada ennast, oma mõtteid, soove ja emotsioone pilli mängides;
- infotöötlusoskus (sh funktsionaalne lugemisoskus, matemaatiline kirjaoskus, probleemi lahendamise oskus) – tuleb toime ettetulevate probleemide lahendamisega (nt otsib internetist või raamatutest infot pillide või muusikalise keele paremaks mõistmiseks);
- kehaline aktiivsus (nt aktiivne vahetund õues) – muusikatundidesse tuleb liikuda õpilastel grupis igal nädalal. See võimaldab regulaarselt (kord nädalas) kõndida suhteliselt pikka maad jalgsi;
Ettevõtlikkus – õpilane, kes avastab endas pillimängu huvi, saab jätkata pilliõppimist ning omandada muusikaline haridus, mis võimaldab tal tulevikus oma oskusi rakendada , õpilased saavad võimaluse korraldada vanematele kontserte.
Muusikaõpetus toetab õpilase individuaalse eripära kujunemist muusikalise eneseväljenduse kaudu. Muusikaõpetuses avatakse ja avardatakse võimalusi muusikaga tegelda ja muusikast rõõmu tunda ning toetatakse elukestva muusikaharrastuse teket.
Pilliõpe aitab kaasa põhikooli muusikaõpetuses taotletavat, näiteks:
- õpilane tunneb rõõmu muusikast ning tunnetab, teadvustab ja arendab musitseerimise kaudu oma võimeid;
- õpilane mõtleb ja tegutseb loovalt ning väljendab end loominguliselt muusikaliste tegevuste kaudu;
- õpilane väärtustab muusikat ning muusikategevust inimese, kultuuri ja igapäevaelu rikastajana;
- õpilane teab ja hoiab rahvuskultuuri traditsioone, osaleb selle edasikandmises ning mõistab ja austab erinevaid rahvuskultuure.
Projekti toetab Tartu LV Haridusosakond.
2017
Projekt on suunatud kooli oma näo ja ühtehoidmise kasvatamisele. Hansanädal on alguse saanud 2015. a olles algselt kahepäevane üritus, mida 2016. aastal tähistati juba nädalase programmiga. Käesoleva projektiga on plaanis nädalase programmiga ka jätkata. Hansanädala seekordne alapealkiri on „Terves kehas terve vaim“. Nädala vältel toimuvad üritused on väljundiks õppeaasta jooksul õpitule ja tehtule.
Hansanädala projekt hõlmab tervet kooliperet sidudes erinevaid õppeaineid. Erinevatel päevadel toimuvatel üritustel saavad õpilased osa erinevatest tegevustest, mille läbi nad omandavad uusi teadmiseid ja oskuseid.
Esmaspäeval alustatakse ülekoolilise spordipäevaga ehk Hansaolümpiaga, kus rõhk on liikumisel ja klassiga koos tegutsemisel.
Teisipäeval avatakse õpilastööde näitus, kus näha saab õppeaasta jooksul kunsti- ja tööõpetuse tundides valminud töid.
Kolmapäeval esinevad õpilaskontsertidel oma kooli muusikud, rahvatantsijad ja koorilauljad.
Neljapäeval esitatakse õppeaasta jooksul selgeks õpitud näidendeid.
Reedel toimub traditsiooniliselt välja kujunenud õpitubade päev.
Laupäeval võetakse nädal kokku ühise perepäevaga (laat, kohvikud, kontserdid, töötoad, spordivõistlused), millest on saanud tore traditsioon. Siiani on hansapäevad väga hästi õnnestunud ja on selge, et see traditsioon peab jätkuma. Kokkuvõtlikult on projekt suunatud järgmiste tulemuste saavutamisele:
- õppeaasta jooksul õpitul ja tehtul on väljund, kaasõpilastel, õpetajatel ja lapsevanematel on võimalus näha, milliste tulemusteni õppeaasta jooksul on jõutud;
- kõik kooli u 730 õpilast ja u 60 õpetajat osalevad hansanädala üritustel;
- õpilastele on loodud väljund esinemiseks (laulukoorid, rahvatants, pillimäng, näidendid), et näidata oma loomingut (näitus ja laat);
- õpilased saavad koos peredega osaleda laadal ja kohvikutes;
- on loodud positiivne pinnas vilistlaste, koostööpartnerite, lastevanemate ja kooli koostööks;
- perepäeval osaleb vähemalt 600 inimest (õpilast ja lapsevanemat);
- kooli õpilased, õpetajad ja lapsevanemad väärtustavad enam koostegutsemist ja ühtekuuluvust;
- tänu hansanädala üritustele ollakse rohkem kehaliselt aktiivsed ja teadlikumad tervislikest valikutest.
Hansanädalat toetab Tartu LV Haridusosakond.
2017
Õppeaasta prioriteet meenutada olnut ja arutleda tuleva üle. Meenutada Eesti Vabariigi ajalugu aga sama oluline on iga inimese enda meenutused ja teadmised olnust. Kooliruumi ilmestamiseks pannakse üles seiklusmäng, teemal 100 küsimust Eesti ajaloo kohta. Seiklusmängu loomine toimub koolis EV 100 tähistamise üritustesarja raames, ilmestades kooliruumi faktidega Eesti ajaloo teemadel. Seiklumängu läbides peab osaleja liikuma koolimajas ringi, suurendades iga osaleja kehalist aktiivsust, osaledes meeskondadena arendab seiklusmäng sotsiaalseid oskuseid (koostööoskus, suhtlemisoskus). Kuna seiklusmäng koosneb QR koodide abil koostatud küsimustest, toetab mäng osalejate digikirjaoskuse ning infotöötlusoskuse arendamist.
Põhikooli õpilane teab enda ja kaaslaste rahvuslikku kuuluvust ning suhtub enda ja kaaslaste rahvusesse lugupidavalt; austab oma kodupaika, kodumaad ja Eesti riiki, tunneb selle sümboleid ning täidab nendega seostuvaid käitumisreegleid; suudab tehnikamaailmas toime tulla ning tehnikat eesmärgipäraselt ja võimalikult riskita kasutada.
Õppekavas läbiva teemana on õpilase kultuurilise identiteedi kujundamine – taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis.
Projekti toel on võimalus kasvatada isamaalisust ning teadmisi Eesti ajaloost ja rahvusest kõigil, kes koolimajas ringi liiguvad (õpilased, õpetajad, lapsevanemad, külalised jne).
Projekti käigus valmivad Eesti ajaloo teemalisi plakateid on võimalik kasutada ka järgnevatel õppeaastatel, seega kasusaajad ei ole ainult käesoleval õppeaastal õppivad õpilased vaid ka kõik tulevased õpilased, kooliastmest olenemata.
Projekti toetab Tartu LV Haridusosakond.
2017
Tartu Hansa Kooli arengukavast lähtudes on kooli missioon aidata kaasa põhikooli õpilaste arenemisele loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides ning valmistada õpilased ette toimimiseks erinevates eluvaldkondades ning tekitada õpihuvi kogu eluks.
Tartu Hansa Kooli põhiväärtus on isamaalisus – väärtustame oma riiki ja rahvust, hoiame au sees ajalugu, traditsiooni ja kultuuri. Austame kõigi õigust väärtustada oma rahvuslikku kuuluvust.
Projekti raames külastavad kõik 8. klasside õpilased Eesti Rahva Muuseumi muuseumitundi „Minu asja lugu“, mille tulemusel valmib igal õpilasel kataloogileht kaasavõetud, ajalooga eseme kohta. Esemed peaksid olema pärit Eestist, ajavahemikust 1918 – 2018.
Kataloogilehtedest valmib süstematiseeritud kataloog, mis on kõigile tutvumiseks Hansa koolis Eesti 100 raames toimuval näitusel „Eesti 100 asjades. Muuseumitund üheks päevaks.“. Tööde näitusel esitamise läbi arendatakse õpilaste infotöötlusoskust ning digikirjaoskust, kuna tööd on vaja näitusel esitamiseks korrektselt vormistada ning asjatundlikult kasutada tänapäevast tehnikat ja tarkvara.
Projekti tegevused toetavad esmalt kodanikuaktiivust ning EV 100 tähistamise üritustesarja. Samuti on projekti tegevused suunatud arendamaks 8.klasside õpilaste sotsiaalseid oskuseid (nt koostööoskus, suhtlemisoskus, meeskonnatöö oskus), digikirjaoskust ning infotöötlusoskust.
Projekti toetab Tartu LV Haridusosakond.
2017
„Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“;
„8.6 Koolimeeskondade ühine õppimine haridusuuenduste rakendumiseks“;
Eesti elukestva õppe strateegias 2020 on välja toodud, et koolijuhi roll on koolikultuuri kujundamisel määrava tähtsusega. Kooli juhtkonna ja kooli tugimeeskonna liikmed omavad kandvat rolli võrdsete tingimuste loomisel kõikidele õpilastele ning samas ka kooli meeskonna tiheda omavahelise koostöö kujundamisel ja arendamisel.
Tartu Hansa Kooli juhtrühmas on käesoleval aastal toimunud mitmeid uuendusi, muutunud on tööülesannete tööjaotus, lisandunud ja lisandumas on uusi liikmeid. Meeskonnas on toimumas arengud, mis on seotud grupiprotsessidega. Igapäevaselt on vaja toime tulla väga erinevate väljakutsetega seoses muutunud õpikäsitlusega.
Teist õppeaastat arendatakse ja rakendatakse koolis avatud õpperuumi metoodikat, mille edukas väljatöötamine vajab eestvedamist ja suunamist. Avatud õpperuumi metoodika eeldab õpetajate vahelist sisukat meeskonnatööd, mille oskuste kujunemisse tuleb kooli juhtkonnal panustada.
Tugevat koolikultuuri on võimalik luua eelkõige läbi jagatud väärtuste ja ühise visiooni. Töönõustamine ehk supervisioon arvestab iga töötaja vajaduste ja eripäradega, aitab püsivate muutuste, uute ja tõhusate oskuste arendamisel ja rakendamisel.
Projekt on suunatud kooli oma näo ja ühtehoidmise kasvatamisele, kahepäevasest üritusest on saanud terve nädal vältav ürituste jada, mis on väljundiks õppeaasta jooksul õpitule ja tehtule. Üritusega tähistatakse ühtlasi ka kooli sünnipäeva. Esmaspäeval alustatakse rahvamängude päevaga, teisipäeval avatakse õpilastööde näitus, kolmapäeval esinevad kontsertidel oma kooli muusikud, neljapäeval esitatakse mitmel laval õppeaasta jooksul selgeks õpitud näidendeid, reedel toimub töötubade päev (üle 100 erineva tegevuse) ja laupäeval võetakse nädal kokku ühise perepäevaga (laat, kohvikud, kontserdid, töötoad, spordivõistlused). Tegu on jätkuva projektiga, mida esimest korda tehti 2015. a kevadel ja teist korda 2016. a maikuus. Mõlemal korral on hansapäevad väga hästi õnnestunud ja on selge, et sellest on saamas koolipere ühendav traditsioon.
2017. a toimuv hansapäevade nädal on suunatud järgmiste tulemuste saavutamisele:
- õppeaasta jooksul õpitul ja tehtul on väljund, kaasõpilastel, õpetajatel ja lapsevanematel on võimalus näha, milliste tulemusteni õppeaasta jooksul on jõutud;
- kõik kooli 730 õpilast ja 60 õpetajat osalevad töötubade päeval;
- kõik õpilased saavad esineda (laulukoorid, rahvatants, pillimäng, näidendid) ja näidata oma loomingut (näitus ja laat);
- on loodud positiivne pinnas vilistlaste, koostööpartnerite, lastevanemate ja kooli koostööks;
- õpilased saavad koos peredega osaleda laadal ja kohvikutes;
- perepäeval osaleb vähemalt 600 inimest (õpilast ja lapsevanemat);
- kooli õpilased, õpetajad ja lapsevanemad väärtustavad enam koostegutsemist ja ühtekuuluvust.